"Miks on kogelejatel melanhoolne temperament?" küsis Aristoteles. Ta arvas, et melanhoolikutel ei jõua keel kujutlusvõimele järele. Probleemi hilisemad seletajad leidsid, et asi on sülje ülikülluses, sest melanhoolikud sülgavad sageli. Tõsi, ka sülitada võib erinevatel põhjustel, seega on küsimus jäänud lahtiseks tänase päevani. Kuid viimasel ajal on probleem omandanud huvitavaid aspekte.

Freudi kuulus õpilane Carl Gustav Jung, kes läks õpetajaga varakult tülli, tegi oma väikeses raamatus "Psüühika tüübid" esimest korda juttu ekstravertsetest ja introvertsetest inimtüüpidest (ekstravert - pööratud väljapoole või sõnasõnalt pahupidi pööratud; introvert - pööratud sissepoole).

Jungi põhiidee kõlas umbes nii. On olemas kaks viisi kohaneda selle maailmaga. Üks on ekspansioon: laiuta, sigine ja paljune, rohkenda kontakte, liigu aktiivselt, haara kõigest kinni ja pilla ennast. Teine on vastupidine: piira kontakte, süüvi iseendasse, ole kinnine, tõmbu koomale, eralda end kõigest, istu oma teokarbis, olgu kõik vajalik sul käepärast, säili, ja arene sissepoole.

See ongi ekstravertsus ja introvertsus: mõõde, millest on saanud üks kõige populaarsemaid nüüdispsühholoogia skaalasid. Mõistagi kõikvõimalike üleminekutega äärmuste vahel.

Nende kahe toe najal ehitas Jung üles traditsioonilise inimeste jaotamise mõtlevateks, emotsionaalseteks, tundelisteks (sensoorseteks) ning lisas veel intuitiivsed. Kokku sai ta kaheksa tüüpi. Neli ekstravertset ja neli introvertset. Elust võetud näiteid polnud peaaegu et ollagi, aga ütleme näiteks, et Darwin osutus Jungil mõtlevaks ekstraverdiks, Kant ja Nietzsche vastavalt introvertideks, emotsionaalne naine on introvert, kui tema kohta öeldakse: "Vaikne vesi, sügav põhi"...

Tänaseks ei ole Jungist kuigivõrd palju kaugemale jõutud. Seda skaalat kasutavad oma interpretatsioonides nii füsioloogid kui ka sotsioloogid. Räägitakse koguni ekstravertsetest (ekstraverteeruvatest) ja introvertsetest tsivilisatsioonidest. Näiteks peetakse tänapäeva Ameerika Ühendriike äärmiselt ekstravertse tsivilisatsiooni näidiseks, idamaade kultuure aga introvertseteks. Jungi kaheksast poolspekulatiivsest tüübist on arendatud terve teadus, niinimetatud sotsioonika, mis paljundab tüüpide arvu ja peaasjalikult just nende koosmõjusid ning püüab sel alusel määratleda, kes kellega kokku sobib ja kes ei sobi.

Hinnake järgmiste lausete tõesust viiepallisüsteemis :

1 - ei ole nõus
2 - enamasti mitte
3 - ei tea
4 - mõnikord
5 - nõus

	1	2	3	4	5
1.						teil pole midagi selle vastu, et pidada kõne ja lausuda toost;
2.						teile meeldib pildistada, filmida, teha ümbersalvestusi jms;
3.						te vihkate transistorraadioid;
4.						te näete kahemõttelisust seal, kus teised näevad ainult üht mõtet, see aga, mis teiste jaoks on kahemõtteline, on teie arvates üldse mõttetu;
5.						teile meeldib rääkida anekdoote, anda edasi lugusid ja sündmusi neid nagu etendades, te oskate nii mõndagi inimest toredasti jäljendada;
6.						teile ei meeldi süüa üksinda, veel vähem üksinda pitsi tõsta;
7.						te olete mures oma tervise pärast, sageli häirivad teid mingisugused ähmased aistingud, need rikuvad teie tuju, te võite nende peale kaua mõtelda, otsida nende põhjusi, kuid midagi head te välja ei mõtle;
8.						mõnikord öeldakse teile, et te ei näe maailma sellisena nagu see on, et te nagu polekski sellest ilmast pärit, kuid teile ei näi asjalood olevat niimoodi.
9.						teile meeldib, kui asju on vähem, kuid et nad moodustaksid otsekui ühe terviku teiega;
10.						ühest heast sõbrast on teile küllalt kogu eluks, ühise keele leidmine teiste inimestega on teile raske;
11.						mida vähem on uudiseid ja sündmusi, seda parem, saab keskenduda ja mõtteid koguda;
12.						teile jäävad kergesti meelde näod, elulood, asjatoimetused ja halvemini teooriad, vormelid ja võõrsõnad;
13.						teil on alati väga palju plaane ja kavatsusi, osa neist teete te teoks, osa jääbki realiseerimata; mida kõike te pole hakanud koguma;
14.						te järgite oma põhimõtteid iga hinna eest;
15.						teile ei tee raskusi ette võtta reis, komandeering on teie jaoks pidupäev;
16.						te tunnete end täiesti vabalt ja sundimatult üksi olles, te ei ole kitsi inimene, kuid süüa eelistate üksinduses;
17.						teil on suur hulk tuttavaid ja nende arv muudkui kasvab;
18.						teil ei ole midagi selle vastu, et keelt peksta, mitte pahatahtlikult, vaid põnevuse pärast;
19.						teile jääb paremini meelde mõte kui detailid ja üksikasjad;
20.						te orienteerute hõlpsasti teile võõras situatsioonis;
21.						te ei mõista inimesi, kes suhtuvad väga tähelepanelikult oma aistingutesse ja on mures oma tervise pärast;
22.						te teate, kui palju kuskil miski maksab;
23.						te võite pikalt maadelda üheainsa ülesande lahendamisega, süveneda põhjalikult probleemi;
24.						ühest heast etendusest või kontserdist piisab teile terveks kuuks;
25.						te kohanete uute tingimustega raskesti;
26.						tühisestki sündmusest piisab, et teie mõte hakkaks nagu iseenesest tööle ja jõuaks välja tähtsate asjadeni;
27.						te vajate väliste stiimulite pidevat juurdevoolu: te tunnete end halvasti, kui vaikivad raadio ja televiisor, hoopis kehv on teie enesetunne siis, kui telefon ei tööta;
28.						te süüvite sageli mälestustesse, mälu hargneb nagu lõngakera, seda on raske peatada;
29.						teid huvitab, missuguse mulje te teistele inimestele jätate, üldiselt olete te jäetud muljega rahul.
30.						teil on kergem olla suure hulga võõraste ja vähetuntud inimeste seas kui väikeses inimrühmas, kus tuleb luua tihe kontakt;
31.						näete ja kiidate heaks parima, tegutsete sõltuvalt olukorrast;
32.						võite ühe päeva jooksul vaadata kahte filmi, käia kontserdil, neelata möödaminnes alla detektiivromaani, viibida peoõhtul, leppida kokku neli kohtumist ja minna neist kahele;